• OMX Baltic0,17%270,02
  • OMX Riga−0,42%871,71
  • OMX Tallinn−0,08%1 724,96
  • OMX Vilnius−0,14%1 040,97
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1000,43%8 297,33
  • Nikkei 2251,3%38 780,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,35
  • OMX Baltic0,17%270,02
  • OMX Riga−0,42%871,71
  • OMX Tallinn−0,08%1 724,96
  • OMX Vilnius−0,14%1 040,97
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1000,43%8 297,33
  • Nikkei 2251,3%38 780,14
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,35
  • 10.07.15, 11:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rõivas pakub välisministriks Marina Kaljuranda

Täna teatas peaminister Taavi Rõivas, et Eesti uueks välisministriks Keit Pentus-Rosimannuse asemel saab suure välispoliitilise pagasiga Marina Kaljurand.
Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas pärast tänast Reformierakonna juhatuse koosolekut.
  • Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas pärast tänast Reformierakonna juhatuse koosolekut. Foto: Andres Haabu
Ankeet
Marina Kaljurand (52)
Isa on Läti päritolu ning ema venelanna. Tal on Tartu Ülikoolis omandatud juristiharidus.
On töötanud TTÜ Kõrgemas Majanduskoolis õigusteaduste õppejõuna, välisministeeriumis asekantslerina ning Eesti suursaadikuna.
2006-2008 Eesti suursaadik Venemaal (2007-2008 ka suursaadik Kasahstanis).
2008-2011 välisministeeriumi asekantsler, valdkonnaks välismajandus ja arengukoostöö.
2011-2014 Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos.
Praeguseni töötas välisministeeriumi asekantslerina juriidiliste ja konsulaarküsimuste vallas.
Abielus, täiskasvanud tütar ja poeg.
1991 tuli sulgpalli naisüksikmängu Eesti meistriks.
Reformierakonna juhatuse liikmed kogunesid täna partei kontorisse, et arutada uue välisministri kandidaadi küsimust. Kohal oli ka välisministrikandidaat, parteitu Marina Kaljurand, kes oli Eesti Päevalehe teatel Rõivasele ka ametisse asumise nõusoleku andnud.
„Kaalusin uue välisministri kandidaati väga põhjalikult. Otsustasin, et erinevatest valikutest on olulisim kriteerium julgeolekupoliitiline kogemus. Tahe edasi arendada välisteenistust, pikk kogemus välispoliitikas - need vaid lisasid välisministri kandidaadile kaalu,“ ütles Rõivas.
„Marina Kaljurand on tunnustatud diplomaat, välisministeeriumi asekantsler, endine Eesti suursaadik Iisraelis, Venemaal, Ameerika Ühendriikides ja veel kolmes suurriigis. Ta ise ja tema kogemustepagas on tuntud nii siseriiklikult kui välisriikides. Marinast saab tugev kolleeg Eesti Vabariigi valitsuse liikmetele,“ lausus Rõivas.
Reformierakonna juhatus toetas Kaljuranna kandidatuuri välisministri kohale ning järgmisel kolmapäeval läheb Rõivas selle ettepanekuga Kadriorgu presidendi juurde.
"Eesti välispoliitika saab olla edukas, kui kaasatakse erinevaid institutsioone ja eksperte. Kavatsen seda suunda jätkata. Olulisemateks välispoliitilisteks teemadeks pean Eesti ja Euroopa julgeolekut, tugevaid atlandiüleseid suhted, sealhulgas liitlaste kohaolu siin ja agressiivse Venemaa ohjeldamist ning Euroopa Liidu ühtsust," sõnas Kaljurand pressiteate vahendusel.
Kaljurand võtab ameti üle Keit Pentus-Rosimannuselt, kes teatas 1. juulil, et astub välisministri ametist tagasi seoses Autorollo kohtuasjaga. Nimelt otsustas Tallinna ringkonnakohus, et Autorollo tühjakskantimisel osales aktiivselt ka minister Pentus-Rosimannus. Viimane jätkab tööd riigikogus ning on lubanud teise astme kohtuotsuse riigikohtusse edasi kaevata.
Pentus-Rosimannuse taandumisavaldusest alates spekuleeriti meedias, et uueks välisministriks võib saada Kalle Palling, Anne Sulling, Kaja Kallas, Jürgen Ligi, Marina Kaljurand või Ansipi valitsuse välisminister Urmas Paet.
Uueks välisministriks saab Marina Kaljurand.
28 fotot
  • Uueks välisministriks saab Marina Kaljurand. Foto: Andres Haabu

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.11.24, 12:00
Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele